Mälestusi Peeter I Haapsalus viibimisest on kenasti alal hoitud ja suust suhu edastatud. Nimelt tundis Peetr 1712. aastal muret sõjasadamate pärast. Nii ta saabuski koos kindraladmiral Apraksiniga 1715. aastal laevaga Haapsallu. Esimese peatuse olevat ta teinud ühes turuäärses majas (Karja 1). Peeter vaatas linna üle ja sõitis seejärel Haapsalu lähedal asuvasse Ungru mõisa, mille omanikuks oli parun Ungern-Sternberg, tuntud suure aia- ja lillearmastaja. Tema aed oli tuntud ümbruskonna kauneima aiana. Kahjuks oli parun aasta tagasi surnud. Tema noor ja kaunis lesk oli keisri ootamatust saabumisest ülimalt erutatud. Ta laskis kiiresti Karl XII pildi seinalt maha võtta ja ahju taha paigutada. Ometi avastasid keisri teravad silmad peidetu. Ta olevat pildi ahju tagant välja tõmmanud ja lausunud: "Hei, vend Karl, nüüd oled sina ahju taha peitu pugenud. Võib-olla on see juhus, et mina seal ei ole!" Seepeale riputanud ta pildi seinale tagasi. Eine ajal märkas Peeter, et tema veinipokaalil olid Karli pilt ja initsiaalid. Ta võtnud pokaali ja joonud Karli terviseks. Üks vagane naerutuvi olevat lennanud kõrge valitseja pea peale. Kiiresti võtnud Peeter selle pihku, suudelnud ning lasknud vabadusse. Kaua istunud Peeter aia kõrge tamme all ja rüübanud niinimetatud taani kuldvett. Ungrust lahkumise päeval sõitis ta kutsariga läbi Paralepa. Suure kivi juures olevat hobused ehmunud ja nõrgavõitu kutsar ei suutnud neid peatada. Tõld läinud ümber ning tsaar veerenud tõllast pehmele murukamarale. Ähmi täis kutsar oodanud oma viimast tunnikest. Peeter aga ainult naernud, lohutanud kutsarit ja lubanud ta jätta igasuguse karistuseta. Oma sõna ta pidas. Kuni 23. juulini viibis Peeter Haapsalus. 22-23. ööbis ta foogti majas Wiedemanni 2. Teistkordselt käinud Peeter I Haapsalus 1717. aastal Rukkirahu juures toimuvat mere süvendamist ja muuli ehitamist vaatamas. Tema laevastik oli tookord Osmussaare all. Tsaar ise olevat peatunud taas foogti majas. Seekord istunud ta õhtutundidel pingil maja ukse juures ja puhunud juttu maja peremehega.