Külasta Haapsalu vaatamisväärsusi ning läbi mõnus teekond jalgrattaga. Teekonna pikkus on umbes 13 km.

Läänemaad võib õigustatult pidada tõeliseks linnuvaatlusparadiisiks. Siin on vaadeldud üle 330 linnuliigi, mida on rohkem kui üheski teises Eesti maakonnas. Tule Läänemaa linnuvaatlusparadiisi ja linnuvaatlust avastama. Sobib ka lastega seiklejatele.  

Haapsalut on viimased poolteist sajandit hinnatud eeskätt kuurordina, kus suvitanud ja mudavanne võtnud Venemaa kroonitud pead ja kultuuritegelased. Vene keiserliku perekonna ja aadlike soositud suvituspaika ehitati jaamahoone, milles asub rongiliikluse hiilgeaegu meenutav Raudtee- ja sidemuuseum. Kuursaal koos kõlakojaga olid Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Kõlakojast veidi maad edasi nn šokolaadipromenaadil asub maailmakuulsa vene helilooja Tšaikovski pink. Väikestel mereäärsetel tänavatel ja vanalinnas näed armsaid puitpitsilisi maju.

Rannarootslased on elanud Loode-Eesti rannikul ja saartel rohkem kui 1000 aastat. Alustades Haapsalust Rannarootsi muuseumist, saad ülevaate kogu ajaloost, edasi Lückholmi muuseum ja Katariina kirik Pürksis, Österby sadamast aga Roosleppa ja Nõvale. Rootsikeelsed külanimed ja rootsipunased majad on kogu piirkonnale iseloomulikud. Kui aega on, siis tutvu ka Vormsi ja Osmussaarega, mis oli rannarootslastele esimeseks asustusalaks, telli reis Osmussaarele siit. Vormsi oli asustatud põliste rannarootslastega kuni 1938. Vaata praamiaegu Vormsile siit. Kõige mugavam on aga avastada saart jalgrattal.

See tuur ja Marimetsa raba viivad ürglooduse radadele. Haapsalu poolt tulles jäävad tee peale veel Ants Laikmaa muuseum ja Läänemaa kõrgeim punkt Palivere Pikajalamägi, kust avaneb imeilus vaade loodusele. Sealt edasi viib teekond Ristilt Marimetsa matkarajale. Rada on kohati märg, ära unusta kummikuid, jalgrattaga on laudtee läbimatu. Kullamaa vanim ehitis on 13. sajandist pärit kirik ja Koluvere loss-vesilinnus. Täna on loss eraomanduses ja lossis on avatud suviti suverestoran. Tagasiteel külasta Rohuküla tee äärde jäävat Ungru lossi varemeid ja Kiltsi Lennuvälja.

Marsruut algab Haapsalu Raudteejaamast ja kulgeb edasi mööda Uuemõisa  kergliiklusteed kuni Rannakülani ning sealt edasi juba Linnamäelt Noarootsi poole. Noarootsi ja Nõva on kuulsad oma männimetsade ja laulvate liivadega randade poolest. Väikestel kaluriküladel on nii eestipärased nimed kui ka rootsikeelsed rööpnimed. Perakülas, liivase ranna ning marja- ja seenemetsade vahetus läheduses asuvast RMK Nõva Looduskeskusest saad teavet ümbruskonna vaatamisväärsuste kohta. Sealt saab alguse ka 192 km pikkune matkatee haru, mis viib Perakülast Aegviiduni.

Oma vaikse ja rahuliku elurütmi poolest on Läänemaa ja Haapsalu läbi aegade olnud meelispaigaks lastega peredele. Iga väikseimgi pereliige on leidnud avastamisrõõmu Haapsalu mänguväljakutel ronides ning kiikudes ja Iloni Imedemaal joonistades või meisterdades. Põnevust jätkub ka Piiskopilinnuses ja sealsesse vallikraavi rajatud keskaegsete atraktsioonidega mänguväljakul. Suve palavamatel päevadel on mõnus aega veeta perega Paralepa rannas, kus saab snorgeldada madalas ja soojas merevees või laenutada paat ja minna eeslahele aerutama.

Haapsalu on sajandeid olnud tervisepuhkuse ja ravi linn. Liikumispuudega külastajal, samuti eakamatel, väikeste lastega ja ajutiselt haiguse tõttu liikumisraskustesse sattunud inimestel on võimalus pääseda ligi erinevatele objektidele ja vaatamisväärsustele. Kindlasti ei ole Haapsalu veel 100% ligipääsetav linn ratastooliga liiklejatele, kuid on olemas kõik eeldused selle valdkonna edasi arendamiseks. Siit leid valiku kohti ja objekte, kuhu on kergem ligi pääseda.

Omal käel jalutuskäik Haapsalu Promenaadil algab Läänemaa Muuseumi ja lõpeb Rannarootsi muuseumi juures. Rohkem kui tunni aja jooksul saad ülevaate Promenaadi ajaloost ja Haapsalu peamistest vaatamisväärsustest nagu Kuursaal, Päikesekell ja Tshaikovski pink. Lisaks nendele tuntud objektidele näed ka uusi atraktsioone nagu Allika paviljon, vabaõhu tantsuplats, paadisild, supelsild, lehtla ja Kuursaali terrass.

Matka Hullo ümbruses ning leia küsimustele vastused. Rada valmis Läänemaa seiklusorienteerumise raames. Läänemaa seiklusorienteermine 2020 toimus spordiliit Läänela eestvedamisel ning omavalitsustega koostöös. Seiklusorienteerumise eesmärk on tunda rõõmu vabas õhus liikumisest. Läbi rada jalgsi või rattal! Alustame Hullo keskusest parklast.

1. Hullo kauplus: Mis on kirjutatud poe sildile?

Suundume Hullo teeristi  ja sealt vasakule tankla eest läbi. 2. Vormsi Issanda Ülestõsumise kirik: Milline aastaarv on kiriku uksel? Kirikust möödudes suundu mööda rada vasakule, et jõuda kiigeplatsile 3. Hullo kiigeplats: Mitu kiike on Hullo kiigeplatsil? Kiigeplatsilt suundu mööda metsateed edasi vana piirivalve kordoni juurest Parunikivi juurde. 4. Parunikivi: Millised aastaarvud on kivil? Parunikivi juurest liigu mööda metsateed Olavi  kiriku poole 5. Vormsi Püha Olavi kirik: Mis värvi on kiriku katus? Asu mööda Borrby teed, surnuaia lõpuni ja sealt pööre vasakule kabelist mööda  riigi maanteele. Pööre vasakule ja surnuaia teist aia poolt kiriku poole tagasi 6. Vormsi kalmistu: Mis iseloomustab Vormsi surnuaeda? Kiriku juurest suundu tagasi Hullo keskuse poole 7. Vormsi Püha Olavi kirik: Kes on kiriku kaitsepühak? Rahvamaja juurest  pöörata alla paremale ja alumist teed tulla tagasi parklasse. 8. Prügimajad: Mis on kirjutatud väikestele punastele majadele?

Matka ümber Prästvike järve ning leia küsimustele vastused. Rada valmis Läänemaa seiklusorienteerumise raames. Läänemaa seiklusorienteermine 2020 toimus spordiliit Läänela eestvedamisel ning omavalitsustega koostöös. Seiklusorienteerumise eesmärk on tunda rõõmu vabas õhus liikumisest. Läbi rada jalgsi või rattal! Alusta Hullo parklast. Parklast sea sammud rahvamaja juurde ja sealt Parunikivi juurde metsa.

1. Parunikivi: Mis oli Vormsi viimase paruni nimi?

Liigu mööda metsateed kiriku suunas  ja sealt mööda Borrby suunduvat teed surnuaia äärest kuni aia lõpuni. Sealt edasi vasakule kabeli juurest riigi maanteele ja sealt edasi paremale kuni metsani tuleb silt vasakule Suurallikas. 2. Vormsi Suurallikas: Mis värvi on maja, mille juurest pööratakse Suurallika teele? 3. Allika matkarada: Millega lõppeb Suurallika juures laudtee? Liigu mööda Allika teed edasi Suuremõisa küla poole  ja seal teeristist paremale. 4. Suuremõsia küla: Mis on kirjutatud kivimüüril asuvale sildile? Suuremõisa mõisasüdamest liigu edasi Hullo poole. 5. Teele jääb oja/jõgi, mis ühendab Prästvike järve merega. Kuidas on oja nimi? Liigu Hullo ristteest üle ja tankla eest kirikust mööda ning metsateed mööda kiigeplatsile. 6. Hullo kiigeplats: Mitu kiike on kiigeplatsil? Hullo kiigeplatsilt suundu koolimaja poole, et tagasi parklasse jõuda.  

Mälestusi Peeter I Haapsalus viibimisest on kenasti alal hoitud ja suust suhu edastatud. Nimelt tundis Peetr 1712. aastal muret sõjasadamate pärast. Nii ta saabuski koos kindraladmiral Apraksiniga 1715. aastal laevaga Haapsallu. Esimese peatuse olevat ta teinud ühes turuäärses majas (Karja 1). Peeter vaatas linna üle ja sõitis seejärel Haapsalu lähedal asuvasse Ungru mõisa, mille omanikuks oli parun Ungern-Sternberg, tuntud suure aia- ja lillearmastaja. Tema aed oli tuntud ümbruskonna kauneima aiana. Kahjuks oli parun aasta tagasi surnud. Tema noor ja kaunis lesk oli keisri ootamatust saabumisest ülimalt erutatud. Ta laskis kiiresti Karl XII pildi seinalt maha võtta ja ahju taha paigutada. Ometi avastasid keisri teravad silmad peidetu. Ta olevat pildi ahju tagant välja tõmmanud ja lausunud: "Hei, vend Karl, nüüd oled sina ahju taha peitu pugenud. Võib-olla on see juhus, et mina seal ei ole!" Seepeale riputanud ta pildi seinale tagasi. Eine ajal märkas Peeter, et tema veinipokaalil olid Karli pilt ja initsiaalid. Ta võtnud pokaali ja joonud Karli terviseks. Üks vagane naerutuvi olevat lennanud kõrge valitseja pea peale. Kiiresti võtnud Peeter selle pihku, suudelnud ning lasknud vabadusse. Kaua istunud Peeter aia kõrge tamme all ja rüübanud niinimetatud taani kuldvett. Ungrust lahkumise päeval sõitis ta kutsariga läbi Paralepa. Suure kivi juures olevat hobused ehmunud ja nõrgavõitu kutsar ei suutnud neid peatada. Tõld läinud ümber ning tsaar veerenud tõllast pehmele murukamarale. Ähmi täis kutsar oodanud oma viimast tunnikest. Peeter aga ainult naernud, lohutanud kutsarit ja lubanud ta jätta igasuguse karistuseta. Oma sõna ta pidas. Kuni 23. juulini viibis Peeter Haapsalus. 22-23. ööbis ta foogti majas Wiedemanni 2. Teistkordselt käinud Peeter I Haapsalus 1717. aastal Rukkirahu juures toimuvat mere süvendamist ja muuli ehitamist vaatamas. Tema laevastik oli tookord Osmussaare all. Tsaar ise olevat peatunud taas foogti majas. Seekord istunud ta õhtutundidel pingil maja ukse juures ja puhunud juttu maja peremehega.

Rendi ratas või võta ette päevane jalgsi matk ning avasta Haapsalu linna lähedale jäävaid põnevaid paikasid.